
Photo: ndian women and priest at Pala Mission (l to r) Senoras Pico, Valenzuela, de la Golsh, Ortega, Myers, and Acosta, Father Julian from Mission San Luis Rey, in charge of Pala and other assistencias (Mission chapels) on the Pala Indian Reservation." There are, however, only five women and a priest visible on the photograph by Cowell, Sidney Robertson, Wikimedia
‘Áchi'ep,yepánga ‘áy’anish ‘á’chimel, ngeleláanpeyax yémish xwavixwávi’ichitemitémi’ichi. ’Ámiva’ash’ep híwqal, petéw’a Támit. Petá’anim’ep ‘pi’híwchu.Támit’ep -‘iváwet, ’é’nish, me ‘etíre táxixwenet, ‘ahúyaxay ‘ámiva’ashpemíyaxwen. Péyka’may Támit ‘ámuqal yéminga, ‘í’i penáqma pepávay ‘á’chimali,‘ámi’en pál kámyaxwen texetéxe’ichi. Pe’éyiwiqal newíshmaliyka ‘ámi’en pálkámyaxwen. ‘Newíshmal peháwiqal háwinily péyka’amay peyélichiqal peqwá’iy mepeséyki’ay.Támit kúşhqa pe’áy me ‘aye pe‘áylyuqal ‘axwéchi newíshmali‘á’chimali pénew. Newíshmal ‘eláyaqalpúyu, ‘í’i pemehúlyqal. Me túvyungqa, “Híyaxwene ‘etéw’a?”
“TámitKawíngaxwet!” péyax. “Me ‘é’e, híyaxwene ‘etéw’a?” Petúvyung.
Méhulyqapéyax, “Né’en Ménily.”
Támitpéyax, “Háni’, qáyepe híwene! Háni’ háwi’! ‘É’et háwinily - ‘á’chimal, ‘é’e -‘á’chimal. ‘Iví’aw, nenénguqa híshmivi ‘é’ey pekwáani.” Pemaxqá Ménily, ‘uşhalxwayaxwáya’achi, qáwkuningax. Ménily pi’húvaqal, me aye háneke pé’ háwiqalneşhúunngax. Péyka’may’ep námeqpe’men, Ménily me Támit, náaxchinpemyax métishtúkmiyat pénew sílyichinwe ‘ámi’en kút. Pémem qweme háwi háwinilypemtáxwi. “‘É’e nemíxen Támit menemíxenim Sú’lim, ‘é’e Neşhúun, Támit, me Sú’lim.” Ménily háwpen.
“‘É’enemíxen Ménily me túkva’ash, píyama ne’áyuqa ‘é’e, nemíxen Ménily me Túkva’ash.” Támit háwpen.

Súlitháveshka, ‘ahúyaxa’a ‘ámiva’ash Támit, háşhipeyaqal pepi‘ámuqal qwe’íshpekwáani, ‘atáxmi pemkwáani. Péyka’may pé’ yáqyaqal, ‘élichami néqnet, pemnáqmaMénilyi pepávay ‘á’chimali péchi. Téechingva’ash wáwamngax pémneq pemíxenpáxish pémenew. Pémneq pipemtégel yepángax. Náachi, pipemitú Ménilyi kíngaxyéminga. Súplewet’ep ‘emáy pemíyaxwen híwqal, kíimal, petéw, penéngqalpewelá’aw yúyilynga’aw. Kíimel’ep yá’peyax pi’pehál Támiti Kawíngaxweti. ‘Etíre‘aye, Támit Kawíngaxwet pemí’awluqal yémingax, tewánuk kíimali peyekwíninin,pish’emáy Támit peyáyaqal kíimalika. Kíimal pipéyaqal míxaqal ‘axwánga, mepémemi mingíiywen kichámke pe’áwtika ‘á’ay’anichiyka.
Pish’emáy,Támit Kawíngaxwet peyá’yaqal pekíyka me náachi petétechi pekútapiy me pehúyay‘áşhweti pewekíki’a péchi. Támit ‘í’im - kavály’imal me ‘ê’nish. Petewí’eppemxúchi, me aye náachi mipetepínqal pe’áwtika.
Mipenénmiqalpe’áwtika tukuchí’aw, qáy qwe téw pémemi. Támit Kawíngaxwet qáy qwe qusá,hayháy men qáy qwe híwen. Peşhúun píyama ngénngenaqal Ménily pekwáani,pe’áyu’a, háşhipeyaxaluqal. Pé’em’ep túkmuchi ‘emáy, penáqma ‘íswetmi kúşhqal,me aye petéwqal pempúchi túkma’anga, pémemi ‘ámi’en. ‘Íswet ‘áy’anishpucháqpeyax témingax me pehúuki, peqé’ Támiti pexútawiy. Támit’ep táxpeqal‘íswet pehúyay péchi míkichi pékichi, púyunga.
Súpulim’ep‘íswetim pemnéq, pingeleláanpemyaxwen, me pipemhúukiwen. Támit Kawíngaxwet'epyáwichipen pekútapiy, pipemuháanqal wíchiwish, chíxninpeqal wíchiwchami‘iswétmi, me aye chémyaxanuk. ‘Emáy’ep, pehíqpeyax pémew sevélnga’aw, ‘íyaxwen‘emáy hishmíviy wálepeyaqal yéminga. Támit’ep penáqma pehuvihúviqal píngapúmuchi petáxwi. Píqivíq’aw túkma’angax’ep petéw wíh púpuchi ‘á’ay’anichicháșhpeyaqal pinelipeqal petáxwiy. ‘Íyaxwen ‘emáy, húnwet ‘ahúyax’a me pehúuki.Wíw pemnáwvi men Támit piháypeyaqal súpleweti húyal péchi.
Pemí’awluqaltukuchí’aw pe’áwti’aw, petéw ‘é’yetimi pénew Ménilyi. ‘Íyaxwen ‘emáy’ep,nángish húyal pemíxaqal, pe’múmhan pemtáxwi, mét’ichi húyal yálpeyaqal. Me‘aye’ep háypeyaqal, Ménily híimaypen. Men Támit hémeshpen ‘éwnga. Peyka’máypewelá’aw ménily me sú’ulim,pe’mí’awlu téyke pe’áwti’aw, Pál ‘Atíngveka. Pánga ‘Atíngvenga, Támit pipéyaqal,“‘É’e neşhúun, ‘é’e nemíxen ménily me túkva’ash.”
Ménilynángaqal pipéyaqal, “‘É’e neşhúun, nemíxen Támit me nemíxenim sú’ulim.”
Me‘aye, chúngpe’menwen.
